Soojustamise eeltööd

Puistevilla paigaldamise ettevalmistustööde hulka kuulub pööningu koristamine sinna mittekuuluvatest esemetest (ehitusprahist, prügi, majaelanike hoiustatud esemed). Koristamine tagab kiire, efektiivse ja ajakuludeta puistevilla paigaldamise.

Tellida saab ka aluspinna puhastamise saepurust, liivast või asbestist.

Tselluvill

Tselluvill on puitmaterjalil põhinev tselluloosist, paberist või puitkiust valmistatud isolatsioonimaterjal. Tselluvilla toormeks on purustatud makulatuur (enamasti puhas ajalehepaber), mis on segatud booriühenditega, et anda materjalile hea tulepüsivus ning näriliste ja hallitusseente vastane kaitse.

• Tselluvill on hingav ja suure tihedusega soojustusmaterjal, mis ei vaja vahelael aluskilet ega tuuletõket.
• Märgpaigaldatav tselluvill jääb seintele püsima, freesitakse hiljem siledaks ja paigaldatakse kattematerjal. See on hea lahendus vanadele puitmajadele, mille seinad ei ole sirged ning mineraalvillaga täitmine on seetõttu keeruline. Tänu peenikesele kiule täidab tselluvill seintel kõik vahed ja praod.
•  Tselluvill ei klassifitseeru mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla niiskus (nii kiudude poolt seotud kristallvesi kui ka boori keemiline koostis) aeglustavad temperatuuri tõusu. Söestunud, kuid sulamata tselluvill, takistab pikalt tule levikut ehituskonstruktsioonides.
•  Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui niiskus tõuseb puitkonstruktsioonidele ohtlikule tasemele (näiteks põrandaaluste halva tuulutuse või katusekatte lekke tagajärjel) takistab tselluvill hallituse, mädanemise ja kahjurputukatõukude ilmumist. Selles suhtes on tselluvill puitehitistes ideaalne isolatsioonimaterjal.
• Tselluvilla eeliseks on seega tema närilisi peletav toime tselluvillas sisalduvate keemiliste ühendite tõttu, võime loovutada endasse imendunud niiskust ja hea soojapidavus äsja paigaldatuna.

Kivill

Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla tootmisprotsess algab vulkaanilise kivimi sulatamisest temperatuuril 1500°C. Sulam muudetakse kiududeks ja segatakse enne villa moodustamist sideaine ja veekindla õliga. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadne isolatsioon, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, kus on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg.

• Kivivill talub temperatuuri üle 1000°C.
• Kivivilla sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C, misjärel sideaine aurustub, ega riku kivivilla struktuuri, mille sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, võib kivivilla seega kasutada väga kõrgel töötemperatuuril (kuni 1400ºC).
• Kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel.
• Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Kivivillaga isoleeritud hooned seega “hingavad” ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima.
• Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill heaks valikuks heliisolatsioonina.
• Kivivill ei ima niiskust ning püsib piisavalt kuivana isegi ligi 100%-se niiskuse juures.
• Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone.

Käiguteed

• Käiguteed- on vajalikud kui pärast puistevilla paigaldamist on pööningul ettenähtud liikumisttulevikus-tee katuseluugi, korstna, antenni, elektrikilbi, häiresensori või ventilatsioonimootori juurde-kuna paigaldatud villakihi sees sumada ei tohi.
• Käigutee peaks olema vähemalt 5 cm kõrgemal kui tulevase villakihi paksus.
• Laeluukide ümber peab olema raam mille ülemine serv on vähemalt ühes tasapinnas paigaldatava villa pealmise kihiga.

Tuulesuunaja

• Tuulesuunajate eesmärgiks on juhtida tuul samasuunaliselt sarikatega villast vähemalt 15-25 cm kõrgemale. Tuulesuunajateks võib kasutada tavalisti
• Tuulesuunaja ja aluskatte vahele või tuulesuunaja ja muu järgneva katusekonstruktsiooni vahele peab jääma piisav ruum tuulutusõhu liikumisele.
• Tuulesuunaja on täiendavaks kaitseks puistevilla paigaldusel, et vill ei pudeneks äärtest tuulutuskasti.

Korstnajalg ja ventilatsiooni torud

• Korstnajalg tuleb isoleerida tuletõkke villa plaadiga, et vältida villa sattumist vastu korstent. Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraal/kivi villa, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°.
• Tehnilised villad taluvad püsivalt kuumust ja neid kasutatakse korstnate, ahjude, suitsukäikude jmt isolatsiooniks.
• Spetsiaalne isolatsioon peab ulatuma tulevasest puistevilla kõrgusest 100 mm kõrgemale.
• Paigaldatavast villakihist välja jäävad ventilatsioonitorud peavad olema isoleeritud ja seda soovitatavalt võrkvillaga.(isoleerimata torudele tekkiv kondents nõrgub alla villa sisse, vill märgub, vajub ettenähtust rohkem ja tekib külmasild)